Faktooring on teenus, mille puhul ettevõtte nõudeid, näiteks müügiarveid tasub keegi kolmas, ehk lihtsamalt öeldes, tasutakse arved ettevõttele kohe peale väljastamist vahendaja poolt. Kuidas kajastada faktooringut raamatupidamises?
Vastavalt Raamatupidamistoimkonna juhendile nr 3 (finantsinstrumendid) kujutab faktooringleping endast nõuete müüki. Sõltuvalt faktooringlepingu tüübist jagunevad faktooringu lepingud kaheks:
- regressiõigusega faktooring, juhul kui ostjal on õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa
- regressiõiguseta faktooring, juhul kui tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega seotud riskid ja tulud lähevad ka sisuliselt üle müüjalt ostjale
Juhul kui „müüjal” säilib nõude tagasiostukohustus, tuleb tehingut kajastada kui finantseerimistehingut (st nõude tagatisel võetud laenu), mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see jääb bilanssi seni, kuni nõue ise on laekunud või regressiõigus aegunud.
Juhul kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja temaga seotud riskide ja tulude üle läheb tõepoolest üle ostjale, kajastatakse tehingut nõude müügina.
NÄIDE:
Ettevõte müüb nimiväärtuses 100 000 euro eest nõudeid maksetähtaegadega kuni 3 kuud arve rahastajale ehk faktoorile, saades selle eest 90 000 eurot. Nõuded olid ettevõtte bilansis kajastatud eelnevalt nende nimiväärtuses.
Variant A – Kogu risk nõuete kogumise eest läheb üle faktoorile (st. regressiõigus puudub)
Sellistel tingimustel sõlmitud faktooringlepingut tuleb kajastada kui nõuete müüki:
D Raha 90 000
D Kulu 10 000
K Nõuded 100 000
Kulu kajastatakse kas finantskuluna (analoogiliselt intressikulule) või nõuete allahindluse kuluna, sõltuvalt sellest, kas tehing tehti rahavoogude juhtimise eesmärgil või halbade nõuete riski maandamise eesmärgil.
Variant B – Kõik nõuete teenindamisega seotud riskid ja tulud jäävad „müüjale”
Kolm kuud pärast tehingu sõlmimisest on faktooril õigus laekumata nõuded ettevõttele tagasi müüa, saades lisaks nominaalväärtusele kokkulepitud suuruses intressitulu. Kui vahepeal peaks nõue laekuma, arvestatakse sealt maha intress ning seda ületav osa tagastatakse ettevõttele. Kuna „ostjal” on nõuete tagasimüügiõigus, tuleb tehingut kajastada finantseerimistehinguna (kui nõuete tagatisel saadud laenu), mitte müügitehinguna.
D Raha 90 000
K Faktooringkohustus 90 000
Ettevõte peab arvestama saadud laenult tekkepõhiselt intressikulu. Nõude laekumisel, tasaarveldusel faktooringkohustusega ja ülejäägi tagastamisel ettevõttele tehakse järgmine kanne (eeldusel, et intressikulud olid 1 000 eurot):
D Intressikulud 1 000
D Faktooringkohustus 90 000
D Raha 9 000
K Nõuded 100 000
Kuidas kajastada faktooringut raamatupidamises ja teistest olulistest raamatupidamisteemadest saad põhjalikumalt lugeda Raamatupidaja.ee veebilehelt.
Faktooringu kohta loe lähemalt siit.
